Volvo FH või Scania R: milline kasutatud veok osta?
Oled leidnud sarnase läbisõidu ja hinnaga Volvo FH ning Scania R-i. Mõlemad näivad tööks sobivat. Volvo kuulutuses tuuakse esile I-Shift, Scanial on retarder ja Highline-kabiin. Kumb on oma raha rohkem väärt?
Vastus „mõlemad on head veokid” ei aita kuigi palju. Sama kehtib võrdluse kohta, kus Volvot nimetatakse mugavaks ja Scaniat võimsaks, selgitamata, milliseid versioone tegelikult võrreldakse.
Kasulikud erinevused on konkreetsemad. Kahel veokil, mille kabiinil on tähis „500”, võivad olla erinevad mootorid ja pöördemomendi näitajad. Kütusesäästupakett võib õigustada kõrgemat hinda veokil, mis sõidab aastas 150 000 kilomeetrit, kuid mitte tingimata sellisel, mis läbib 50 000. Ka konkreetne käigukasti-, kabiini- või teljelahendus võib muuta ühe sõiduki sinu töö jaoks sobivamaks.
See juhend keskendub kasutatud diiselmootoriga Volvo FH ja Scania R veokitele, eelkõige sadulveokitele. Eesmärk on välja tuua erinevused, mille eest tasub maksta, ning need, mis ei peaks ostuotsust määrama.
Milliseid versioone kaaluksime esimesena?
Suure aastase läbisõiduga maanteevedudeks vaataksime esmalt Volvo FH460 või FH500 veokeid, mille I-Save-varustus on kinnitatud, ning Scania R460 või R500 veokeid Super-jõuülekandega. Mõlemad lahendused on loodud pikamaavedude ökonoomsust silmas pidades, mitte lihtsalt kindla hobujõunumbri saavutamiseks. I-Save tuli turule 2019. aastal ja Scania esitles uut Super-jõuülekannet 2021. aasta novembris. Ainult FH või R mudelitähise põhjal ei saa nende olemasolu eeldada.
Väiksema ostueelarve või aastase läbisõidu korral kaaluksime ka tavapärase D13-mootoriga FH-d või Superile eelnenud kuuesilindrilist Scania R-i. Küsimus on selles, kas kallim veok teenib hinnavahe sinu kasutusaja jooksul tagasi, mitte selles, kas selle tehnoloogia on uuem.
Scania R V8 tasub eraldi valikusse võtta siis, kui vajad suurema võimsusega mootori suutlikkust või soovid teadlikult just V8-mootoriga veokit. Volvo vastav suure võimsusega alternatiiv on eraldi FH16-seeria, mitte lihtsalt rohkemate lisadega tavaline FH500.
Need on lähtekohad valiku tegemiseks, mitte kõigi nende mudelitähistega veokite paremusjärjestus. Esmalt tuleb välja selgitada, millega iga konkreetse sõiduki puhul tegu on.
FH500 ja R500: mudelitähis ei räägi kogu lugu
Üks kasutatud veokite turul oluline, kuid kergesti märkamata jääv erinevus on see: R500 ei ole tingimata V8 ja FH500 ei ole tingimata I-Save.
Vanematel R500 versioonidel oli 15,6-liitrine V8. Hiljem tulid 13-liitrise mootoriklassi kuuesilindrilised versioonid ja seejärel uuem Super-mootor. Ka Volvo on pakkunud erinevaid 500 hj mootoreid, mille pöördemoment erineb märgatavalt.
Järgmised tootjate andmed näitavad, miks üksnes hobujõudude võrdlemisest ei piisa:
| Konkreetne versioon | Mootor | Mootori suurim pöördemoment | Mida ostja peaks teadma? |
|---|---|---|---|
| Volvo FH500, tavaline D13K | 12,8-liitrine kuuesilindriline ridamootor | 2 500 Nm | Ära hinda seda I-Save-veokina üksnes seetõttu, et sellel on I-Shift. |
| Volvo FH500 I-Save, D13TC | 12,8-liitrine kuuesilindriline ridamootor turbocompound-süsteemiga | 2 800 Nm | Sama nimivõimsus, kuid madalatel pööretel märgatavalt rohkem pöördemomenti kui tavalisel D13K500-l. |
| Scania R500, Superile eelnenud DC13 | 12,7-liitrine kuuesilindriline ridamootor | 2 550 Nm | Kuuesilindriline R500, mitte vanem V8 ega automaatselt Super. |
| Scania R500 Super | 12,74-liitrine kuuesilindriline ridamootor | 2 650 Nm | Uuema põlvkonna jõuülekanne, mida tuleks hindade võrdlemisel eraldi arvestada. |
| Vanem Scania R500, näitena DC16 Euro 5 | 15,6-liitrine V8 | 2 500 Nm | V8-tähis ei tähenda automaatselt suuremat pöördemomenti kui uuemal kuuesilindrilisel veokil. |
Need on tabelis nimetatud versioonide näitlikud tehaseandmed, mitte kõigi FH500 või R500 veokite ühised näitajad. Kontrolli konkreetse sõiduki mootorikoodi ja tehasevarustust.
Siin peitub kasulik üllatus. Tabelis toodud FH500 I-Save'i suurim pöördemoment on 12% suurem kui tavalisel FH500-l. Volvo vastava D13K540 versiooni näitaja on 2 600 Nm — hoolimata suuremast hobujõunäitajast vähem kui 500 hj I-Save'il.
See ei muuda FH500 I-Save'i igas olukorras kiiremaks ega paremaks. Sõiduomadusi mõjutavad hobujõud, pöördemomendikõvera kuju, käigukasti ülekandearvud ja peaülekande suhe. Küll aga tähendab see, et veoki kõrvale jätmine pelgalt seetõttu, et teises kuulutuses on „500” asemel „540”, võib olla halb ostuotsus.
Kui võrdled Volvo FH500 ja Scania R500 veokeid, küsi enne mudelitähise põhjal järelduste tegemist mootori täpseid andmeid.
I-Save ja Scania Super: millal tasub uuema jõuülekande eest rohkem maksta?
Volvo I-Save ei ole I-Shifti teine nimetus. I-Shift on käigukast, I-Save aga ühendab turbocompound-mootori ökonoomsusele suunatud jõuülekandelahendustega. Turbocompound-süsteem kasutab ära heitgaaside energiat ja suunab selle mehaaniliselt tagasi jõuülekandesse, aidates suurendada mootori pöördemomenti madalatel pööretel. Volvo arendas paketi eeskätt suure aastase läbisõiduga pikamaavedajatele.
Ka Scania Super on enamat kui embleem või tarkvaraseadistus. Selle tulekuga lisandusid uus 13-liitrine mootoriplatvorm ning uuendatud käigukasti- ja teljetehnoloogia. Seetõttu tuleb seda eristada varasemast kuuesilindrilisest R500-st isegi siis, kui kabiin ja kuulutuse hobujõunumber näivad sarnased.
Kui veok veedab suurema osa tööajast pikkadel maanteemarsruutidel, väärivad need erinevused põhjalikku tähelepanu. Juhuslike vedude, lühikeste lepingute või väiksema aastase läbisõidu puhul tuleb hinnalisa hoolikamalt kaaluda.
Arvuta, mida lubatud kütusesääst rahas tähendab
Vaatame näitlikku arvutust, mitte mõõdetud Volvo ja Scania võrdlustulemust.
Oletame, et kallim veok maksab 10 000 eurot rohkem ning võrreldava töö kütusekuluandmete põhjal võiks see sinu kasutuses tarbida 1,5 liitrit vähem 100 kilomeetri kohta. Kui diislikütuse arvestuslik hind on 1,40 eurot liitri kohta, säästaks aastas 150 000 kilomeetrit läbiv veok:
150 000 ÷ 100 × 1,5 × 1,40 € = 3 150 eurot aastas.
Üksnes kütusesäästu arvelt kuluks kõrgema ostuhinna tagasiteenimiseks ligikaudu 3,2 aastat.
50 000-kilomeetrise aastase läbisõidu juures annaks sama eeldatav erinevus säästu vaid 1 050 eurot aastas, pikendades lihtsa tasuvusaja ligikaudu 9,5 aastani.
Arvutuses ei ole finantseerimist, AdBlue'd, hooldust, seisakuid ega edasimüügiväärtust. Näite eesmärk on selgitada, miks sama veok võib ühe ettevõtte jaoks olla mõistlik uuendus, teise jaoks aga tarbetu kulu.
Meie soovitus: suure läbisõiduga töö puhul eelista valikus I-Save-varustusega FH-d või Super-Scaniat, kuid ära maksa suurt hinnalisa kontrollimata kütusesäästulubaduse põhjal. Küsi andmeid võrreldavate koormate, marsruutide ja kiiruste kohta, mitte üht soodsat näitu kujutavat armatuurlauapilti.
Ka tootjate lubatud säästuprotsentidel on oma võrdlusalus. Tootja eelmise jõuülekandega võrreldes saavutatud sääst ei tõesta, et sama suur eelis kehtib teise margi ees.
I-Shift ja Opticruise: milliseid käigukastierinevusi on sõites tunda?
I-Shift ja Opticruise on käigukastiperede nimetused, mitte üks ja sama muutumatuna püsinud käigukast. Kasulik on võrrelda neid versioone, mis kahele vaadeldavale veokile päriselt paigaldatud on.
Volvo I-Shift Dual Clutch on eraldi valik, mitte iga I-Shiftiga veoki omadus. See suudab järjestikuste käiguvahetuste ajal säilitada pöördemomendi ülekande, välja arvatud kuuenda ja seitsmenda käigu vaheline käiguvahemiku vahetus. Käike vahele jättes võib see vahetada nagu tavaline I-Shift. Selle eelis on eriti oluline siis, kui sagedased käiguvahetused muidu koormaga sõites veojõu katkestaksid.
See annab konkreetse FH eelistamiseks praktilise põhjuse: regulaarne koormaga sõit künklikel teedel ja juhile selgelt sobiv käiguvahetus. See ei anna alust arvata, et iga Volvo vahetab käike sujuvamalt kui iga Scania.
Scania puhul selgita välja, kas veokil on varasem käigukast või uuem G25CM/G33CM-perekonna versioon. Scania uuem lahendus pakub laiemat ülekandearvude vahemikku ning sisekadude vähendamisele suunatud muudatusi. Oluline on teada, et G33CM oli saadaval ka teatavate Superile eelnenud 500 ja 540 hj kuuesilindriliste mootoritega, mistõttu tuleb mootori ja käigukasti põlvkonda kontrollida eraldi.
Mõne Scania varustuses oli ka Clutch on Demand, mis võimaldab juhil teatud manöövritel kasutada täiendavat siduripedaali, säilitades muul ajal automaatse töö. See võib olla oluline eritöödel: kolmas pedaal ei tähenda alati, et veokil on tavaline manuaalkäigukast.
Ettevõttesse sadulveokit valides katseta olukordi, millega juhid pidevalt kokku puutuvad: paigaltvõtt, laadimiskohale tagurdamine ja kiirendamine tavapäraste käiguvahetustega. Keerukama käigukastilahenduse eest tasub maksta vaid siis, kui see sobib tööga ja toimib õigesti.
Kabiinimugavus: „mõlemad on ruumikad” ei ütle kuigi palju
Globetrotterit, Globetrotter XL-i ja Scania Highline'i ei tasu käsitleda lihtsalt suure kabiini eri nimetustena.
Näiteks siin viidatud tootjabrošüürides on Volvo Globetrotter XL-i seisukõrgus mootorikatte kohal 2 110 mm, Scania R-i kõrge katusega kabiini keskosas aga 1 915 mm. Need mõõdud kehtivad brošüürides näidatud kabiiniversioonide kohta, kuid toovad välja olulise erinevuse pika juhi jaoks, kes veokis ööbib.
Scania R-i ei tohi segi ajada ka S-seeria tasase põrandaga kabiiniga. Scania tõi uue R- ja S-kabiinipõlvkonna turule 2016. aastal ning tasase põrandaga lahendus kuulub S-seeriale. Kui valid R500 seetõttu, et sulle meeldis S500 salong, võid võrrelda valesid kabiine.
Volvol on veel üks lisavarustus, mida tasub lugemise asemel proovida: Volvo Dynamic Steering. See toetab roolimist ja vähendab tee ebatasasustest roolini kanduvaid lööke. Juhile, kes manööverdab sageli platsidel või veedab pikalt roolis, võib see olla käegakatsutav põhjus eelistada just seda FH-d samaväärse abita veokile. Seda ei ole igal FH-l.
Soovitame lasta tulevasel juhil mõlemat kabiini hinnata, kui iste on õigesti paika seatud. Vaadake liikumisruumi istmete ja voodi vahel, panipaikadele ligipääsu, madratsi seisukorda ning kütte- ja jahutusseadmeid. Ööbimist nõudvas töös on praktiliselt toimiv kabiin väärtuslikum kui muljet avaldav varustusnimetus.
Rasked koormad: millal on Scania V8 mõistlik valik?
V8 peaks vastama töö vajadusele, mitte lihtsalt aitama prestiiživaidlust võita.
Scania pakub R-seeria V8-versioone, mille võimsus ja pöördemoment ületavad tavapärase kuuesilindrilise valiku näitajaid. Seetõttu on võimsamad versioonid asjakohased siis, kui töö seda suutlikkust päriselt vajab. Tabelis toodud vanem R500 V8 näitab siiski, miks V8-tähis üksi ei ole jõudluse võrdlus: selle suurim pöördemoment jääb toodud FH500 I-Save'i omast väiksemaks.
Tavapäraste maanteevedude puhul alustaksime sobivast kuuesilindrilisest veokist. Võimsama V8 või Volvo FH16 poole vaataksime siis, kui koorem ja marsruut seda õigustavad, mitte ei ostaks liigset mootorivõimsust enne töö vajaduste paika panemist.
Eriraskeveos peab võrdlus hõlmama kogu jõuülekannet. Võimas mootor ei korva sobimatuid teljekoormusi, ülekandearve, haakeseadmeid ega ebapiisavat lubatud autorongi massi.
Ära aja mootorpidurit ja retarderit segamini
Volvol, mille kuulutuses on VEB+, on mootorpidur. See kirjeldus ei kinnita eraldi retarderi olemasolu. Samuti võib ilma kuulutuses nimetatud retarderita Scanial olla enamat kui tavaline väljalaskepidur: Super-mootorile saab paigaldada valikulise kompressioonivabastuspiduri, mille võimsus ulatub 350 kW-ni.
Pikkade koormaga laskumiste jaoks kontrolli tegelikku lisapidurdusvarustust, mitte ära eelda, et ühel margil on automaatselt tugevam lahendus. Scania ise eristab töid, kus Superi mootorpidurist võib piisata, ning raskemaid kasutusolusid, kus retarder on endiselt oluline.
Raskete laskumistega marsruudil eelistame sobiva ja kontrollitud pidurdusvarustusega veokit, mitte tingimata kõige suurema hobujõunumbriga sõidukit.
Kallurid, konksliftid ja kraanaautod: varustus võib valiku ümber pöörata
Üks praktiline Volvo näide on teatud konfiguratsioonidel saadaval olev Tandem Axle Lift. See saab teise vedava telje ajami lahutada ja telje üles tõsta, kui seda pole vaja. Volvo arendas lahenduse muu hulgas tööks, kus ühes suunas sõidetakse koormaga ja tagasi tühjalt. See ei ole sama mis 6x2 veoki mittevedav tõstetav telg.
Kui ettevõttel on sageli tühje tagasisõite, väärib selle süsteemiga FH lähemat vaatamist võrreldes muus osas sarnase veokiga, millel seda pole. Olulisuse määrab töö iseloom, mitte väide, et kõik Volvo teljed on loomupäraselt paremad.
Valik võib sama hästi kalduda Scania kasuks, kui selle varustus vastab lepingulisele tööle paremini. Oletame, et ühel veokil on juba vajalik konkslifti tõstevõime, kerepikkus ja hüdraulikalahendus, teine aga vajab ümberehitust. Meie hindaksime ja arvutaksime esmalt selle ümberehituse maksumuse ning alles siis võrdleksime kütusesäästulahendusi või kabiini lisasid.
Sama kehtib kraanaauto kohta: vajalik ulatus ja tõstevõime on nõuded, milles järeleandmisi teha ei saa. Eelistatud veokimark ei asenda sobivat tõsteseadet.
Eriveokil vali esmalt tööseadme ja veoki sobiv kooslus. FH ja R-i võrdlus aitab otsustada nende sõidukite vahel, mis suudavad tegelikult sama töö ära teha.
Töökindlus ja hooldus: maksa tõendatava väärtuse, mitte maine eest
Kõrgem hind peaks andma midagi konkreetset: uuema jõuülekande, kasuliku varustuse, dokumenteeritud remondi, parema seisukorra või sinu tööks sobivama hooldustoe. Hinda ei peaks põhjendama üksnes väidetega „Scaniad kestavad kauem” või „Volvot on odavam hooldada”.
Selle asemel et prognoosida terve mudeliseeria töökindlust margiembleemi põhjal, võrdle konkreetsete veokite võimalikke kulusid. Palu kummagi sõidukiga tuttaval töökojal hinnata kontrollis tuvastatud tööde maksumust, selgitada lähenevaid hooldusi ja välja tuua lahendamata diagnostikaküsimused.
Erista selles hinnangus ka tehnoloogiaid. I-Save'i mootoris on turbocompound-seade, Scania Super kasutab oma mootorilahendust ja Twin-SCR-heitgaasipuhastust. Need on ostetava tehnika erinevused, mitte tõendid, et kumbki süsteem oleks olemuselt ebatöökindel. Need on põhjused küsida just vastava mootoriversiooni hoolduse ja teeninduse kohta.
Ka kohaliku töökoja olemasolu võib olla põhjendatud otsustav tegur. Kui sinu tehnikutel on ühe margiga juba kogemus ning olemas on vajalikud diagnostikaseadmed ja varuosade tarnevõimalused, arvesta teise margi lisamise kuluga. Väike kokkuhoid ostuhinnas on vähem veenev, kui hooldus muutub selle tõttu keerulisemaks.
Põhjalikuma ostueelse kontrolli kohta loe meie juhendit kasutatud veoauto ostmiseks müüjalt. Siin on rõhk kitsam: võrdle kummagi veoki töölepanemise ja töös hoidmise kulu, mitte ära maksa rohkem üksnes üldise maine eest.
Kolm võrdlust, mis viivad erineva ostuotsuseni
Kasuliku järelduse tegemiseks tuleb täpsustada, milliseid veokeid võrreldakse. Järgnevad on meie lähtekohad suure läbisõiduga maanteevedudeks, eeldades võrreldavat vanust, seisukorda, vajalikku varustust ja ostuhinda.
FH500 I-Save või Superile eelnenud kuuesilindriline R500?
Uuriksime esmalt FH500 I-Save'i. Selle turbocompound-mootor ja suurem pöördemoment madalatel pööretel annavad konkreetse, selle töö jaoks asjakohase eelise, mida hinnata.
See on esmane valikueelistus, mitte tõend väiksemast kütusekulust võrreldes Scaniaga. R500 võib endiselt osutuda paremaks ostuks, kui tegelikud kütusekuluandmed, hooldusseis või teenindustugi kaaluvad Volvo tehnoloogilise eelise üles.
Scania R500 Super või tavaline, ilma I-Save'ita FH500?
Uuriksime esmalt R500 Superit. Selle uuem, ökonoomsusele suunatud jõuülekanne annab intensiivses pikamaatöös tugevama argumendi, kui kahe „500” mudelitähise võrdlus esmapilgul näitab.
Ka siin tuleneb eelistus konkreetsest jõuülekandest, mitte väitest, et iga Scania on igast Volvost parem.
FH500 I-Save või Scania R500 Super?
Siin ei otsusta kumbki tehnoloogianimetus üksi ostu. Võrdleksime tegelikke kasutusandmeid ja arvutaksime kavandatud kasutusaja kulude erinevuse.
Nende lähedasemate kandidaatide puhul aitavad otsustada juhi hinnang kabiinile, tegelik käigukasti- ja lisapidurivarustus, eesootavad töökojakulud ning ettevõttele juba kättesaadav hooldustugi.
Need soovitused lähtuvad tootjate kirjeldatud jõuülekandeerinevustest, mitte kahe kasutatud veoki kontrollitud võrdluskatsest.
Väiksema aastase läbisõidu korral oleksime kummagi ökonoomsuspaketi suure hinnalisa suhtes ettevaatlikumad. Kütusesäästu tasuvusnäide selgitab, miks.
Kokkuvõte: maksa erinevuse eest, millest sinu töös kasu on
Vali Volvo FH, kui konkreetne veok annab eelise, mida saad päriselt kasutada — näiteks hea hinnaga I-Save-jõuülekande, sulle sobiva Dual Clutch käigukasti, Dynamic Steeringu, vajaliku Globetrotter XL-kabiini või sobiva töökorralduse puhul Tandem Axle Lifti.
Vali Scania R, kui selle konkreetne varustus annab tugevama põhjuse — näiteks hea hinnaga Super-jõuülekanne, tööks vajalik V8 suutlikkus, sobiv uuem Opticruise või paremini varustatud eriveok.
Ära maksa kõigi nende lahenduste eest pelgalt seetõttu, et neid pakutakse. Maksa nende eest, mis sinu tööd parandavad, ja kontrolli, kas ostetaval veokil on need ka tegelikult olemas.
Küsimus ei ole „millisel margil on kõige pikem varustusnimekiri?”. Küsimus on „mida teeb see veok minu ettevõtte jaoks paremini ja kas see erinevus on oma hinda väärt?”
Tutvu Engerose valikus olevate kasutatud sadulveokitega või võta ühendust meie müügimeeskonnaga. Räägi oma tavalisest koormast, aastasest läbisõidust, marsruutidest ja eelarvest, et saaksime sobivaid veokeid arutada.
Korduma kippuvad küsimused
Kas iga Scania R500 on V8?
▶
Ei. Vanemate R500 versioonide hulgas on 15,6-liitrise V8-ga veokeid, hilisemate R500 versioonide hulgas aga kuuesilindrilise DC13-mootoriga ja uuema Super-mootoriga versioone. Kontrolli mootorikoodi ja tehaseandmeid, mitte ära toetu ainult mudelitähisele.
Kas FH500 I-Save on võimsam kui FH540?
▶
Nimivõimsuse ehk hobujõudude poolest mitte. Siin käsitletud FH500 I-Save'i suurim pöördemoment on aga 2 800 Nm, vastaval tavalisel D13K540-l 2 600 Nm. Suurem pöördemoment ja suurem nimivõimsus on erinevad näitajad. Kumbki ei määra üksi, milline tervikveok sinu marsruudil paremini töötab.
Kas I-Shift tähendab, et Volvol on Dual Clutch?
▶
Ei. Dual Clutch on eraldi I-Shifti versioon. Kasutatud veoki andmeid kontrollides tuleb tavalist I-Shifti, Dual Clutchi ja roomikkäikudega lahendusi eristada.
Kas I-Save'i või Scania Superi eest tasub rohkem maksta?
▶
Suure aastase läbisõidu korral võib lisainvesteering olla mõistlik, kui usaldusväärsed kasutusandmed toetavad oodatavat säästu. Väiksema läbisõidu juures teenitakse sama hinnalisa tagasi palju aeglasemalt. Arvuta sääst oma läbisõidu, kütusehinna ja kasutusaja järgi ning arvesta ka hoolduse ja edasimüügiga, mitte ära otsusta pelgalt embleemi põhjal.







